Projekteerimise staadiumid — mida iga eramaja planeerija peaks teadma

Uue maja projekteerimine toimub astmeliselt. Iga staadium vastab kindlale eesmärgile ja selle sisu ning detailsus kasvab järk-järgult. Allpool selgitame, millest iga staadium koosneb ja mida sellega saab — ning mida mitte.

Eskiisprojekt — idee selgeks tegemine

Eskiisprojekt on protsessi esimene samm. Siin pannakse paika maja üldine kontseptsioon: hoonemaht, korruste arv, põhiline ruumiprogramm ja ligikaudne asetus krundil. Selles faasis tehakse kõige enam muudatusi — see on õige koht katsetada erinevaid ideid, enne kui lähenetakse kallimatele projekteerimisstaadiumitele.

Eskiisprojekt ei ole ametlik dokument — seda ei esitata ametitele ega saa selle alusel ehitada. Selle väärtus on kommunikatsioonis: arhitekt ja tellija saavad ühise arusaama, mida tahetakse ehitada.

Eelprojekt — ehitusloa hankimiseks

Eelprojekt on see, mis esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitusloa saamiseks. See sisaldab kõiki vajalikke jooniseid, seletuskirja ning kaasatavate spetsialistide (konstruktor, küte-ventilatsioon, elekter) esmased lahendused piisaval määral, et amet saaks hinnangu anda.

Oluline mõista: eelprojekt ei ole üldjuhul piisav ehitustööde teostamiseks. See on disainitud ametlikuks menetluseks, mitte ehitajale tööjuhisteks. Lahendused on kirjeldatud põhimõtteliselt, mitte täpselt — palju detaile ja konkreetsed mõõdud on veel lahtised.

Põhiprojekt — ehitushinna arvestamiseks

Põhiprojekti järgi on juba võimalik küsida ehitajatelt hinnapakkumisi ja läbi viia hange. Ruumilahendused on lõplikud, materjalide valikud suuremas osas tehtud ning peamised tehnosüsteemid lahendatud.

Siiski tuleb arvestada, et keerulisema arhitektuuri, ebatavaliste konstruktsioonilahenduste või nõudlike tehnosüsteemide korral ei pruugi ka põhiprojekt olla ehitajale piisav. Puudulike projektilahenduste tõttu tekivad ehitusel kergesti tõlgendamisruumi nõudvad olukorrad, mis lähevad aega ja raha maksma.

Tööprojekt — ehitajale täpsed juhised

Tööprojekt on kõige detailsem staadium. See sisaldab täpseid konstruktiivseid lahendusi, sõlmejooniseid, materjalide spetsifikatsioone ja paigaldusdetaile. Just tööprojekti järgi ehitab meistrimees — see jätab tõlgendamisvõimaluse minimaalseks.

Konstruktsioonide osas tasub tööprojekt alati tellida, sõltumata maja keerukusest. Kui konstruktor on andnud täpsed juhised vundamendi, kandetarindite ja katusekonstruktsiooni osas, pole ehitajal vajadust ega põhjust ise otsuseid langetada. See väldib kulukaid vigu, vaidlusi ja tagantjärele parandusi.

Kokkuvõte